Haagise kandevõime

Kandevõime on paljude muutujatega määratud suurus, seepärast ei anta seda mitte kunagi ühegi haagise dokumendile. Ainukesteks kasutatavateks suurusteks on tühimass, täismass ja lubatud koormused.

Nii tühimassi kui ka täismassi võib määrata kahte moodi: kas direktiivi järgselt kõikide rataste kaudu maapinnale ülekantavate koormuste summana või suurusena, kuhu paljud lisavad veel koormused haakepea haakepunktile (need sõltuvad aga silla või sildade asendist koormapinna tsentri suhtes). Lubatud sillakoormused on 750, 900(2×850), 1000, 1300, 1500 ja 1800(2×1750) kg ning haakepeade haakepunkti koormused 50, 75, 100, 120 ja 150 kg. Tühja haagise korral peavad nad olema muidugi lubatutest väiksemad. Kuna iga täismassi korral on optimaalne silla asukoht erinev, siis kasutame silla asukohana kohta, mille puhul ühegi täismassi korral ei läheks koormus haakepea haakepunktile üle lubatu (paraku koorma ühtlase jaotuse või veopinna tsentrisse paigutamise korral jääb osade täismassidega haagistel osa lubatud koormusest haakepea haakepunktile kasutamata).

Kui koorem paigutada oma raskuskeskmega täpselt õigesse kohta, siis võib saavutada maksimaalse koorma raskuse, aga mida ebatäpsemalt on paigutatud koorem oma raskuskeskmega seda väiksemaks muutub lubatud koorma raskus (vähenemine võib olla isegi mitusada kg).

Euroopas ainuke riik, kes kasutab rahva eksitamiseks mõistet „kandevõime“ – on Eesti. Ja meie registreerimistunnistustel kirjutatakse sellesse lahtrisse rataste kaudu maapinnale ülekantava täismassi ja kogu tühimassi vahe.

Lisatud pildil on selleks koorma ehk maksimaalse kandevõime ja haakepea haakepunktile lubatud koormuse vahe (935kg-100kg=835kg).

Haagiste koormamine kasutamisel on määratletud täpselt: ei tohi ületada täismassi ega lubatud koormusi sildadele ega haakepea haakepunktile – politsei paneb kontrollimisel lihtsalt rataste alla kaalud.

Alar Välba

Homologeerimisinsener